Jah - aga kui soovite viibida Šveitsis kauem kui 90 päeva, vajate elamisluba. Vastavalt teie vajadustele on saadaval erinevad load. Tavaliselt taotleb enamik välismaalt pärit isikutest taastuvat B luba, mis võimaldab neil elada Šveitsis ja soovi korral ka töötada. B Loaomanikel on lubatud osta mis tahes vara ilma eraldi luba taotlemata. ELi kodanikel on lubatud lisaks oma alalisele kodule osta ka täiendavaid kodusid, mida ei kasutataks esmase elukohana, vaid näiteks puhkemajadena. Šveitsi valitsus piirab välisostjatele saadaolevate kinnisvaraarvude arvu. Kui luba antakse uuele omanikule, saab välismaalane olemasoleva kinnisvara välismaiselt omanikult lihtsalt osta. Värske uus seadus näeb ette, et Šveitsis pole lubatud uute kodude ehitamist. See tähendab, et välismaalane või šveitslane ei saa teist kodu ehitada. Siiski on uusi ehitisi, mille plaanid olid enne uut seadust täidetud, ja neid saab endiselt müüa kõrvalelamutena. Saadaval on ainult piiratud kogus. Muudatus tähendab, et kinnisvara väärtus tõuseb, kuna uued ehitised pole enam saadaval.

Šveitsi praegune käibemaksumäär on 7,7%. Teatud kaupu, nagu toit, ravimid, raamatud, maksustatakse soodsa määraga 2,5%.

Tehingu lõpuleviimiseks tegutseb nii ostja kui ka müüja nimel Šveitsi kohalik notar. Ta on seal selleks, et kaitsta mõlema poole huve ning koostab seaduslikuks omandiks vajalikud aktid ja dokumendid.

Kui ostja on valinud kinnistu, olgu see siis villa, kindlus, maa, korter või mägimaja, on ostu sooritamine notari kaudu lihtne:

   a. Täitke isikuandmete vormid ja volikirja dokumentatsioon.
   b. Kokkulepitud deposiidi tasumine notari kontole.
   c. Müügikirja allkirjastamine.

Korteri ost hakkab kehtima siis, kui omanik on kinnistusraamatusse registreeritud.

Kõik lepingud sõlmitakse Šveitsi frankides.

Kui kinnisvara ostab mitte-Šveitsi resident, taotleb notar nende nimel Kantoni ametivõimudelt autoriseerimisloa. Loa saamiseks kuluv aeg varieerub kommuunides ja sõltub loakvootide ja eraldiste hetkeseisust igas konkreetses piirkonnas.

Kui volitus on saadud ja varaost lõpule viidud, fikseerib notar müügikirja kinnistusraamatus.

Luba ostmiseks peab saama notari kaudu kantoni ametiasutustelt ning föderaalselt justiits- ja politseiosakonnalt (Šveitsis on nad riigiametnikud).
Mitte-šveitslased võivad Šveitsi kohta osta ainult ühe kinnisvara, mille pindala on maksimaalselt 200 ruutmeetrit elamupinda: perekond, mis on määratletud kui abikaasa ja / või alaealised lapsed.
Šveitsi seaduste kohaselt võib omanik või tema pere oma korteris elada kuni kuus kuud aastas. (Kaks korda kolm kuud)
Majutuskohta ei saa üürida igal aastal (maksimaalselt 11 kuud ja üks nädal), kuna omanik peaks oma vara kasutama vähemalt kolm nädalat aastas.
Peamise elukoha ostmiseks pole vaja luba, kui ostjal on B-luba. EL-i kodanikud, kellel on elamisluba B, ja kõik välismaalased, kellel on elamisluba C, saavad osta nii palju kinnisvara kui soovivad. Neid peetakse selles osas võrdseteks Šveitsi kodanikega.

Šveitslastel on neli riigikeelt, prantsuse, saksa, itaalia ja romanche. Meil on teile mõned kasulikud fraasid siin.

Järvevara on nagu iga teine, mille suhtes kehtivad teatud regulatsioonid.
Kinnisvara müümine Šveitsi mittekuuluvatele kodanikele on reguleeritud mitme seadusega. Tegeliku seaduse nimi on "Lex Friedrich". Igal kantonil on aastakvoot kinnisvara, mida on lubatud müüa mitte-šveitslastele. See seadus on „Lex Furgleri” modifikatsioon. Selle eesmärk on kontrollida Šveitsi kinnisvaraostu mitte-Šveitsi kodaniku poolt.

Jah. Šveitsil on üks parimaid transpordivõrke Euroopas, kes on kuulus oma rongide täpsuse poolest. Lennujaamu on palju ja need on näidatud ülaltoodud kaardil.

Külastage meie Šveitsi kinnisvaraostu juhendit, et näha, mis on kuum ja mis mitte välismaistele ostjatele. Külastage seda siin.

Vältige maapiirkondi, turismiväliseid alasid ja teatud kantoneid. Heitke pilk selle lehe ligikaudsele kaardile, see annab teile ülevaate piirangutsoonidest ja piirangutega piirkondadest. Oleksite üllatunud, kui teaksite, et tuntud turismiobjekt nagu Zermatt on otsustanud välismaalasi mitte osta. Paljudes teistes piirkondades on välisostjate jaoks kas täielik keeld või ranged piirangud.

Lex Friedrichi seadus kehtestab suunised Šveitsis kinnisvara ostvatele välismaalastele, et vältida igasuguseid spekulatsioone kinnisvara osas. Nii püsib Šveitsi turg stabiilsena ja pakub turvalist investeeringut.

On erandeid, näiteks:
Teatavates Šveitsi kantonites saavad välismaalased investeerida raha mõõduka üüriga hoonetesse. Näiteks uusehitised või mitme korteriga korterelamud, mida renditakse välja madalama üüri eest, alla turuväärtuse. See muudab teid vabaks kohalikest maksudest kuni 20 aastaks. Pärast seda saab üüri tõsta.

Välismaalased kui mitte-Šveitsi perekond saavad osta ainult ühe kinnisvara.
Kinnistu suurus võib olla kuni 200 ruutmeetrit elamispinnal. Majade puhul on krundi pindala piiratud 1000 ruutmeetrit. Kui pere laps saab 20-aastaseks, võib ta osta ühe vara, olles tõestanud majanduslikku iseseisvust.
Teatud kantonid piiravad vara edasimüügi aega.
Piirangud varieeruvad Kantonist Kantoni - näiteks pole haruldane, et ostja omab edasimüügi piirangut esimese viie omamisaasta jooksul. Pärast aja möödumist on võimalik kinnisvara edasi müüa kas välisriigi või Šveitsi ostjale. Reeglitel võib olla erandeid, et pärast teatud kriteeriumide täitmist on edasimüük võimalik varasemas etapis.
Omanik võib oma vara kasutada kuni kuus kuud aastas, maksimaalselt kolm kuud peatumise kohta.
Vara saab üürile anda maksimaalselt 11 kuuks ja nädalaks aastas.
B-tüüpi Šveitsi elamisloaga EL-i kodanikul ja kõigil, kellel on C-tüüpi elamisluba, Šveitsis vara ostmisel praktiliselt mingeid piiranguid ei ole. Soovitame teil rääkida oma kohaliku notariga, kes aitab teil lube taotleda.

Šveitsis on palju häid rahvusvahelisi koole, erakoole ning hotelli- ja toitlustuskoole. Kasutage allolevat kaarti, et näha, kus nad kõik asuvad. Nende kohta saate siit rohkem teada

Pärandimaksu määrad erinevad Šveitsi kantonites, kus mõned jagavad pärandimaksukohustusi omavalitsustega ja mõned võtavad ise makse. Näiteks Schwyzil pole pärandimaksu. Külastage Šveitsi valitsuse veebisait et saada rohkem teavet Šveitsi pärandimaksu kohta. Hinnad varieeruvad vahemikus 0-55% ja lähisugulaste puhul on need tavaliselt madalamad.

Ostja vastutab notaritasude, kinnistusraamatutasude ja valitsuse ostumaksude eest, mis erinevad Kantonist. Näiteks Valais moodustab see 2,5% kogu kinnisvaraostust, samas kui Vaudis on see näitaja 5% ja Bernis 3%.
Aastased kulud
1. Maksud
Šveitsis asuva teise kodu omanikud peavad maksma iga-aastaseid makse, mis moodustavad umbes 1,3 % ostuhinnast aastas. See arv koosneb mitmest väikesest maksust, sealhulgas maamaks, turismimaks ja varamaks. Siia kuulub ka kinnisvara hinnangulise üüritulu maks, olenemata sellest, kas vara aasta jooksul tegelikult üüritakse või mitte.

Maksud makstakse kolmele asutusele:
  1. Šveitsi valitsus (föderaalne maks)
  2. Kanton (kantoni maks)
  3. Kommuun (kommunaalmaks)

Korterite ja ühiskasutatavate alade / rajatistega kinnistute puhul kehtivad ka järgmised tingimused:
2. Kaasomandi tasud (umbes 0,8 % ostuhinnast aastas)
Iga ostja omandab osa Propriete Par Etage'ist (PPE), mis tähendab kaasomandit korruse kaupa. Korterelamu aastased kogukulud jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt iga korteri suurusele. Üldiselt hinnatakse, et hoone aastased ekspluatatsioonikulud on umbes 0,8 % ostuhinnast.

Need kulud jagatakse omanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende korteri suurusele.

Need kulud hõlmavad järgmist:
hooldaja / sotsiaalkindlustusmaksed
ehituse ja materjalide hooldus
vesi / gaas / elekter ja küte
kindlustus ja erinevad maksud
aiandus ja teede korrashoid
haldustasud ja erinevad kulud
eraldis hoone renoveerimisfondile
Haldaja (kaasomandis oleva vara vara) kogub vastavad summad, mis katavad hoone kogukulud. Need makstakse kord kvartalis või poolaastas. Igal Kantonil on oma reeglid, nii et kui plaanite ostmist, peate leidma kohaliku notari.

Aitame teil leida ingliskeelse notari, millist panka kasutada, korraldada vaatamisreise, reise ja majutust.

Šveitsi frank (CHF)

Šveitsil on 7000 järve. Genfi järv on Šveitsi suurim järv pindalaga 580,03 km2.

Šveitsi töötuse määr on ligikaudu ainult 4,8% (2017. aastal)

Šveitsis on 26 kantoni.

Rahvaarv on Šveitsis umbes 8,5 miljonit.